Talitlusviis (vt jn B)

Mõõteriistaga uuritakse anduripiirkonna (17) aluspinda mõõtesuunas A kuni maksimaalse tuvastussügavuseni.

Igal mõõtmisel otsitakse automaatselt metallobjekte (nt vasktoru ja armatuurraud) ning pingestatud juhtmeid (50–60 Hz). Kinnitamiseks põleb nupp Metall/vool (4).

Lisaks ka puidu leidmiseks kergseintest vajutage nuppu Puit (5). Funktsiooni kinnitatakse nupu Puit (5) süttimisega. Puiduotsingu väljalülitamiseks vajutage nuppu Puit (5) või nuppu Metall/vool (4), nii et nupp Puit (5) kustub.

Suunis: Lülitage puiduotsingu funktsioon eranditult sisse ainult puiduotsinguks puitkonstruktsiooniga kergseintest. Muudel aluspindadel võidakse mõõtetulemust mõjutada.

Asetage mõõteseade uuritavale pinnale. Helendav rõngas (1) põleb mõõtmisvalmiduse näitamiseks.

Hoidke mõõteriista ühtlaselt haardepinnast (8). Ärge muutke haaret mõõtmise ajal ja eriti ärge haarake anduripiirkonnast (17).

Liigutage mõõteriista alati sirgjooneliselt suunas B kerge survega aluspinnale, ilma seda kergitamata või survet muutmata. Mõõteriista liigutamine peab toimuma põhiliselt risti otsitava objektiga. Kui te objekti suunda seinas ei tea, tehke ristmõõtmine (vaata joonist C).

Juhis terasarmatuurvõrkude positsioneerimiseks: mõõteriist peab esmalt tuvastama, et tegemist on terasarmatuurvõrguga aluspinnaga. Liigutage selleks mõõteriista enne tegelikku mõõtmist ringjalt (> 30 cm läbimõõt) üle aluspinna. Ärge tõstke seejärel mõõteriista aluspinnalt üles ja tehke mõõtmine tavalisel viisil. Ideaaljuhul liigutakse seejuures üle ristumispunkti ja terasarmatuurvõrgu silma.

Positsioneerimisnäidud:

  • Kui anduripiirkonnas ei ole ühtegi objekti, põleb helendav rõngas (1) roheliselt. Mõõtenäit (b) on tühi ja signaalheli puudub.
  • Kui mõõteriist läheneb objektile, põleb helendav rõngas (1) punaselt. Edasise lähenemisega suureneb hälve mõõtenäidus (b) ja signaalheli takt kiireneb.
  • Objekti keskkoha kohal on mõõtenäidu (b) mõõtmishälve maksimaalne, näidud objekti keskkoht (a) põlevad ja kõlab pidev heli. Helendav rõngas (1) põleb edasi punaselt.
  • Kui mõõteriist eemaldub objektist, kustuvad näidud objekti keskkoht (a), mõõteriista hälve (b) väheneb ja signaalheli takt aeglustub.

Esimesel üleliikumisel näidatakse objekti keskkohta ja piire jämedalt.
Seejärel objekti keskkoha täpseks lokaliseerimiseks liigutage mõõteriista ilma tõstmata tagasi objekti suunas, kuni objekti keskkohta näidatakse uuesti (näidud objekti keskkoht (a) põlevad).
Objekti täpsemateks piirideks liigutage mõõteriista objekti keskkohast sirgjooneliselt edasi, kuni helendav rõngas (1) ei põle enam punaselt.

Märgistamisava (2) on mõõtekeskme kohal. Siin saate vajadusel märgistada objekti keskkoha või piirid.

Suunis: Objekti märgistamise järel läbi märgistamisava (2) (nt tihvtiga) peate käivitama uue mõõtmise, sest tihvt võib mõõtmist mõjutada.

Ekraanil näidatakse leitud objekti liiki:

(h)

mittemagnetiline metall, nt vasktoru

(g)

magnetiline metall, nt armatuurraud

(f)

elektrit juhtiv, nt voolujuhe

(e)

mittemetalliliste objektide näit

  • Juhe peab olema pinge all. Ühendage seetõttu voolutarbijad (nt valgustid, seadmed) otsitava voolujuhtme külge. Lülitage voolutarbijad sisse, selleks et tagada, et voolujuhe oleks pinge all.
  • Elektrijuhtme 50–60 Hz signaal peab ulatuma mõõteseadmeni. Kui juhe asub niiskes seinas (nt niiskus > 50 %), metallkilede (nt soojusisolatsioon) taga või metalltorus, ei jõua signaal mõõteseadmeni ja juhet ei ole võimalik leida.
  • Mõõteriist peab olema hästi maandatud. Hoidke seda selleks (ilma kinnasteta) tugevalt haardepinnast (8). Jälgige seda, et teil endal oleks hea kontakt põrandaga. Isoleerivad jalatsid, redelid või platvormid võivad kontakti takistada. Põrand peab olema samuti maandatud, muidu ei suudeta juhtme asukohta kindlaks teha.
  • Voolujuhtme 50–60 Hz signaal peab olema juhtme kohal tugevam kui vahetus ümbruskonnas. Kui sein on väga niiske või halvasti maandatud, on signaal kogu seina ulatuses ühetugevune. Mõõteriist näitab siis suure piirkonna ulatuses, et signaal on leitud, ei suuda aga juhet täpselt positsioneerida.
    Sel juhul võib olla abiks see, kui te hoiate signaali seinast ärajuhtimiseks oma vaba kätt seinal 20–30 cm kaugusel mõõteriistast. Vaba käe asukohta ei tohi aga mõõtmistoimingu kestel muuta.
  • Mitmefaasilisi voolujuhtmeid (tuntud ka pöördvoolu või tugevvooluna) ei saa aga pingestatud juhtmetena positsioneerida, sest signaal tühistab erinevad faasid vastastikku. Mitmefaasilisi voolujuhtmeid saate aga väiksemal sügavusel positsioneerida metallobjektidena.
  • Voolujuhtivad seinapinnad, nagu nt teatavat tüüpi keraamilised plaadid, võivad seda põhjustada, et voolujuhtmeid ei näidata või et valgustus (1) põleb suures piirkonnas punaselt.
  • Tasapinnas (maksimaalselt 2−3 cm sügavuses) paiknevaid voolujuhtmeid saab lisaks näidata metallobjektina. See käib ka painduvate kaablite kohta.
  • Enne seintes, lagedes või põrandates puurimist, saagimist või freesimist lülitage voolutarbijad välja ning pinge all olevad juhtmed vooluvabaks. Pärast tööde lõpetamist kontrollige, et pinnale paigaldatud esemed ei oleks pinge all.

  • Kaetud puidu otsingul näidatakse mõnel juhul ka muid objekte, nagu nt veega täidetud plasttorusid, voolukaableid või gaasitorusid mittemetalliliste objektidena. Kontrollige enne puurimist, saagimist või freesimist teiste teabeallikate põhjal, kas tõesti on tegemist puitprussi ja mitte mõne muu objektiga (nt plasttoru, voolukaabli, gaasitoruga).
  • Aluspinnas oleva naelade ja kruvide tõttu võidakse ekraanil puittala kuvada metallobjektina.
  • Laiemad objektid on helendava rõnga (1) punase põlemisega laiemas piirkonnas tuvastatavad. Mõnel juhul ei näidata sealjuures laiemaid objekte kogu ulatuses.
  • Enne seina puurimist, saagimist või freesimist tuleks töö ohutuses veenduda ka teiste infoallikate abil. Kuna mõõtmistulemusi võivad mõjutada ümbritsev keskkond või seina omadused, võib esineda oht, kuigi mõõtekuva (b) ei kuva ühtegi objekti sensori piirkonnas, ei kõla signaalheli ja valgusrõngas (1) süttib roheliselt.