Mõõtmise ettevalmistamine

Objekti emissioonitase oleneb materjalist ja pinna struktuurist. See näitab, kui palju infrapuna-soojuskiirgust objekt ideaalse soojuskiirguriga (mustkiirgur, emissioonitase ε = 1) võrreldes kiirgab, ning võib olla 0 ja 1 vahel.

Pinnatemperatuuri määramiseks mõõdetakse puutevabalt loomulikku infrapuna-soojuskiirgust, mida mõõdetav objekt välja saadab. Korrektsete mõõtetulemuste saamiseks tuleb enne iga mõõtmist kontrollida mõõteseadmele seatud emissioonitaset ja seda vajaduse korral mõõdetava objektiga sobitada.

Mõõteseadme eelseatud emissioonitasemed on kõigest orienteerivad.

Saate valida ühe eelseatud emissioonitasemetest või sisestada täpse arvväärtuse. Seadke soovitud emissioonitase menüüs <Mõõtmine> → <Emissioonitase> vaadake Põhimenüü.

  • Temperatuuri õiged mõõtmised on ainult siis võimalikud, kui seatud emissioonitase ja objekti emissioonitase on ühesugused.

Mida madalam on emissioonitase, seda rohkem mõjutab peegelduv temperatuur mõõtetulemust. Seetõttu kohandage emissioonitaseme muutmisel alati ka peegelduvat temperatuuri. Seadke peegelduv temperatuur menüüs <Mõõtmine> → <Reflekteeritud temp.> vaadake Põhimenüü.

Võimalikud mõõteseadme näidatavad temperatuurierinevused võivad olla seotud erinevate temperatuuride ja/või erinevate heitemääradega. Väga suurte heitetaseme erinevuste korral võivad kuvatavad temperatuurierinevused erineda oluliselt tegelikest erinevustest.

Kui mõõtevahemikus on mitu erinevast materjalist või erineva struktuuriga mõõteobjekti, on kuvatavad temperatuuriväärtused täpsed ainult seatud heitetasemega sobivate objektide puhul. Kõigi teiste objektide puhul (millel on teistsugune heitetase) võib kuvatavaid värvierinevusi kasutada orienteeruvate temperatuurisuhetena.

Tugevalt peegelduvad pinnad (nt läikivad plaadid või paljas metall) võivad kuvatavad tulemused olla tugevalt moonutatud. Vajaduse korral katke mõõdetav ala tumeda, mati, soojust hästi juhtiva kleeplindiga. Laske kleeplindil veidi aega pin‌na‌tem‌pera‌tuu‌riga kohaneda.

Peegeldavate pindade korral valige soodus mõõtenurk, et teistelt objektidelt peegelduv soojuskiirgus ei mõjutaks tulemust. Näiteks vertikaalsel eestpoolt mõõtmisel võib teie kehasoojuse peegeldumine mõõtetulemust moonutada. Tasasel pinnal võidakse kuvada teie keha kontuure ja temperatuuri (peegelduv väärtus), mis ei vasta mõõdetud pinna tegelikule temperatuurile (pinna emiteeritud või tegelik väärtus).

Mõõtmine läbi läbipaistvate materjalide (nt klaas või läbipaistvad plastid) ei ole põhimõtteliselt võimalik.

Mõõtmistulemused on seda täpsemad ja usaldusväärsemad, mida paremad ja stabiilsemad on mõõtmistingimused. Sealjuures ei loe mitte ainult keskkonna tugevad temperatuurikõikumised, vaid ka mõõdetava objekti tugevad temperatuurikõikumised võivad täpsust mõjutada.

Infrapuna-temperatuurimõõtmist häirib suits, aur / suur õhuniiskus või tolmune õhk.

Juhised mõõtmistäpsuse parandamiseks.

  • Minge mõõdetavale objektile võimalikult lähedale, et vähendada iseenda ja mõõtepinna vahelisi segavaid tegureid.
  • Õhutage siseruume enne mõõtmist, eriti kui õhk on saastunud või väga aurune. Oodake, kuni pärast õhutamist taastub ruumis tavapärane temperatuur.

Ekraani parempoolsel küljel kuvatakse skaala (g). Ülemise ja alumise otsa väärtused sõltuvad termopildil kuvatavast maksimaalsest (f) ja minimaalsest temperatuurist (h). Skaala jaoks hinnatakse kõigi pikslite 99,8 %. Värv määratakse pildil olevale temperatuurile ühtlaselt (lineaarselt).

Seega saab eri värvitoonide abil määrata temperatuure nende kahe piirväärtuse piires. Temperatuur, mis jääb täpselt maksimaalse ja minimaalse väärtuse vahele, on nii rühmitatud näiteks skaala keskmisesse värvivahemikku.

Konkreetse ala temperatuuri määramiseks liigutage mõõteseadet nii, et niitrist koos temperatuurinäidikuga (k) oleks suunatud soovitud punktile või alale. Automaatses seadistuses jagatakse skaala värvispekter maksimaalse ja minimaalse temperatuuri piires alati kogu mõõtealale (= ühtlaselt).

Mõõteseade kuvab kõiki mõõtepiirkonnas mõõdetud temperatuure üksteise suhtes. Kui mõnes alas kuvatakse soojust värviskaalal sinakana, tähendab see, et mõõdetava ala sinakas piirkonnas on võrreldes teiste mõõdetava ala piirkondadega madalam temperatuur. Need alad võivad aga ikkagi olla sellises temperatuurivahemikus, mis võivad tekitada põletusi. Seetõttu tuleb alati jälgida skaalal või niitristil kuvatavat temperatuuri.